🛜 Ukraina droonid on avanud täiesti uue rindelõigu – mitte ainult lahinguväljal, vaid Venemaa igapäevaelus. Kui seni on droonirünnakuid seostatud pigem naftabaaside ja sõjaliste objektide tabamisega, siis nüüd on löögi alla sattunud venelaste digitaalne närvisüsteem – mobiilne internet.
Financial Timesi andmetel registreeriti juulis–augustis üle 2000 mobiilse interneti katkestuse. See on kolm korda enam kui juunis. Nižni Novgorodi oblastis on terved piirkonnad olnud juba üle kahe kuu ilma ühenduseta – olukord, mida Kreml on proovinud maha vaikida. Aga vaikida on keeruline, kui ei tööta kassasüsteemid, transpordikaardid ega kullerite navigeerimine. See ei ole enam „eesliini probleem“, vaid löök otse venelaste rahakoti ja närvide pihta.
Eksperdid hindavad, et iga tund katkestust maksab Venemaale ligi 557 miljonit dollarit. Ja seda mitte paberil või abstraktsetes arvutustes, vaid reaalsete seisvate makseterminalide ja kaotatud teenustena. Kui Venemaa on aastaid püüdnud näidata end kui „suurt küberjõudu“, siis reaalsus on teistsugune – Ukraina odavad droonid panevad seisma majanduse, mille Kreml väidab olevat „sõjaaja kindlus“.
See on infoajastu uus paradoks: ei ole vaja vallutada linnu ega lammutada tehaseid, et riiki põlvili suruda. Piisab, kui inimesed ei saa oma telefoni kaudu maksta, bussi peale minna või kullerit juhendada. Sellised väikesed igapäevased häired kasvatavad sisemist rahulolematust palju kiiremini kui igasugused propagandasaated.
Ukraina droonid on tõestanud, et Venemaa nõrgim koht ei pruugi olla tankikolonnid ega lennuväli, vaid hoopis mobiilimastid. Ja kui katkestuste laine jätkub, võibki juhtuda, et suurriik, mis armastab rääkida „digitaalsest suveräänsusest“, seisab lõpuks silmitsi kõige lihtsama küsimusega: kuidas maksta oma leivaviilu eest, kui internet on maas
